Ajastutel on omad nimetused. Eesti geoloogiliste ajastute kohta saab lugeda siit: https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_geoloogiline_ehitus
Kõige algsemad olid tardkivimid, näiteks graniit, mis tekkis laava tardumise tagajärjel. Need hakkasid hiljem moonduma ning tekkisid moondekivimid. Täiesti omaette rühm on settekivimid, mis kujunesid ürgsete eluvormide lagunemise ja setete kuhjumise tulemusel, näiteks paekivi ja põlevkivi.
Kivimite iseloomustus: http://juks.alkohol.ee/txt/www.gi.ee_geoturism/kollektsiooni_lisamaterjal.pdf
Üldine Maa kujunemise ajalugu: https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_Earth
Oluline on aru saada, et mandrid on läbi aegade liikunud. Laamade liikumisest saab lugeda siit: https://et.wikipedia.org/wiki/Laamtektoonika
Huvitava faktina võib välja tuua, et varasematel ajastutel oli Päikese kiirgus umbes 70% tänapäevasest. Samas ei olnud temperatuuride erinevus ekvaatori ja pooluste vahel nii suur kui tänapäeval. Temperatuuride erinevust mõjutab Maa pöörlemistelje kalle orbiiditasandi suhtes, mis põhjustab aastaaegade vaheldumise.
Maa pöörlemistelje kalle tekkis tõenäoliselt kokkupõrkes teise planeediga, mille tagajärjel tekkis ka Kuu. Ka Kuu kaugus Maast on aja jooksul mitmekümnekordselt suurenenud. Kasvuhoonegaasid vähendavad temperatuuride erinevust ekvaatori ja pooluste vahel. Seetõttu on Maa soojadel perioodidel temperatuurigradient väiksem. https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0012825218302459
Eesti geoloogiliste ajastute üldine kirjeldus on toodud Enn Pirruse „Eesti geoloogias“ ning siin: https://estgeo.voog.com/kategooriad/hobigeoloogi-blogi/hobigeoloog-eestimaa-urgajalugu-ehk-sissejuhatus-vol-2
Nagu artiklist näha, leiduvad kõik Põhja-Eestis paljanduvad kivimikihid ka Lõuna-Eestis, kuid sügaval liivakihtide all. Kõige all paikneb Skandinaavias paljanduv graniidikiht.
Paljanduvaid paekihte leidub ka Kagu-Eestis, kuid need on tekkinud hilisemal ajal kui Põhja-Eesti paekihid.
Eesti aluspõhjast lähemalt:
Geoloogiat uurides saab aru, et kunagi ulatus meri Soome lahe piirkonnast kuni Valgeveneni ning Eesti ala oli suuresti mere all. Hiljem meri taandus.
Põhja-Eestis paikneb Balti klint. See kujunes palju hiljem – umbes 40 miljonit aastat tagasi – piirkonnas, kus Ordoviitsiumi ajastul (500–435 miljonit aastat tagasi) tekkinud kivimid hakkasid paljanduma.
https://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/jaan00/klint.htm
Praegune Läänemeri tekkis alles pärast viimast jääaega. https://en.wikipedia.org/wiki/Caledonian_orogeny
Hiljem kujunes Läänemere kohal Eridanose jõestik: https://en.wikipedia.org/wiki/Eridanos_(geology)
Varasemate geoloogiliste ajastute uuringutest annab lihtsa ülevaate: https://eestigeoloog.ee/kategooriad/teadusgeoloogia/varajane-elu-maal-vastus-peitub-soolades
Samuti on huvitav niinimetatud Kambriumi plahvatus: https://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/juuli98/kivistised.htm
Piusa liiv kuulub Devoni ajastu Gauja lademesse, mis tekkis umbes 377–373,5 miljonit aastat tagasi.
Piusa liiv on tolle kauge ajastu troopilise mere sete, mis kujunes kivimite pikaajalisel murenemisel ja uhtumisel. Eesti ala paiknes siis ekvaatori lähedal ning Maa keskmine temperatuur oli 10–15 kraadi kõrgem kui praegu, sest atmosfääris oli CO₂ sisaldus 12–14 korda suurem. Taimestik ei olnud veel ulatuslikult levinud.
Devonist Eestis lähemalt: http://juks.alkohol.ee/txt/www.gi.ee_geoturism/Devon062011_EST_100dpiS.pdf
Artikkel Devoni ajastust Võrumaal ajakirjas Eesti Loodus: http://eestiloodus.horisont.ee/artikkel2412_2401.html
Kagu-Eestis leidub ka paekivi: http://vana.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel1385_1358.htm
Võrumaa liivakivi täpsem kirjeldus: https://geoportaal.maaamet.ee/docs/geoloogia/5422Seletuskiri.pdf
Väga hea ülevaate liivakihtidest annab 577 meetri sügavune Kubija arteesiakaev: https://veka.keskkonnainfo.ee/puurauk/311565699
Võru joogivee puurkaevud ammutavad vett enamasti umbes 100 meetri sügavuselt Kesk-Devoni kihtidest. Piusa karjääris on samuti puurkaev olemas ning seal piisab umbes 36 meetri sügavusest.
https://veka.keskkonnainfo.ee/puurauk/-94690540
Kunagi asus Piusa karjääri lähedal, teisel pool Piusa jõge, maa seest väljaulatuv toru, kust voolas väga hea joogivesi. Paraku suleti see ning ma ei ole suutnud selle kohta internetist enam jälgi leida.
Värska mineraalvee kohta: https://veka.keskkonnainfo.ee/puurauk/1698438331
Piusa klaasiliiva avastas Hendrik Bekker 1920. aastate alguses. https://eestigeoloog.ee/kategooriad/geoloogia200/igavesti-noor-professor
Liiva võeti ka varem paljanditest ning võimalik, et olemas olid ka väiksemad koopad. 19. sajandil kaevandati mitmel pool liiva käikudest näiteks nõude pesemise eesmärgil. 1920. aastatel algas juba hoogne tööstuslik kaevandamine.
Säilinud on ka lühikesed filmilõigud tööst 1960. aastatel:
Artikkel Eesti Looduses aastast 1962: https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:340449/297835/page/47
Päris hea ülevaade kirjandusest ning Piusa karjääris paljanduva Gauja lademe Sietiņi kihistiku iseloomustus: https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?comp=objresult=yrg&obj_id=1541758492
Piusa allmaarongi jäänustest räägitakse siin: https://www.raudtee.eu/?main=17&sub=298&stat=306&tlink=155
Piusa koobaste skeem on Maa-ameti poolt täiesti legaalselt avalikustatud (küsisin selle kohta üle):
https://www.maaamet.ee/egf/laefail.php?id=240782
Skeem valmis Piusa liivakaevanduse muuseumi kaeveõõnte uuringu raames 1999. aastal ning on nüüdseks digitaliseeritud:
https://www.maaamet.ee/egf/laefail.php?id=240755
Koopaavad ja tolleaegsed varingud on näha ka 1973. aasta orienteerumiskaardil:
https://app.orienteerumine.ee/kaart/db/kaart/304.jpg
Nahkhiired avastati Piusa koobastes juba 1950. aastatel. Talvituvaid nahkhiiri on ka filmitud:
Talvituvate nahkhiirte arvukus Piusa koobastes on vähenenud. Samas ei pruugi peamine põhjus olla talvituskohtade puudus, vaid pigem vanade puude vähesus.
https://ilmajaam.postimees.ee/90106/nahkhiirte-elupaigad-on-jaanud-kaitseta
Koloonia elujõulisuse seisukohalt ei ole hea, kui olemas on ainult üks suur talvituskoht. Palju väikeseid talvituskohti oleks parem lahendus. Seetõttu võiksid vanad keldrid olukorda parandada. Samas tekib küsimus, kuidas nahkhiired vanadesse keldritesse pääseksid, sest avatud keldrid on tavaliselt liiga külmad.
Piusa koobastiku looduskaitseala kaitsekorralduskava 2012–2021 järgi talvituvad nahkhiired peamiselt Suures koopas ehk Järvakandi tehaste rajatud koopas.
https://eelis.ee/getdok/-1500651226 2024 aastast uus kava: https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2024-04/KeA_LISA_kavade_kinnitamine%20%282%29.pdf
Siin lingil on näha käikusid natuke pikemalt, koos talvituvate nahkhiirtega https://arhiiv.err.ee/video/vaata/oko-loogiline-nahkhiired-piusa-koobastes-ja-valgusreostus
Piusa koobastiku ohutuse hindamise uuringuaruande (2021) järgi
https://www.maaamet.ee/egf/laefail.php?id=240809
on kõige ohtlikumad muuseumikoobas ja niinimetatud Kaevanduse koobas ehk käik, mis ühendab karjääri Suure koopaga.
Piusa koopad ja teised koopaavad Eestis on edukalt suletud elektroonilise valve abil. Niisama kolama minna sinna enam ei saa.
Kui nüüd tahta Piusa koopaid külastada, siis tuleb astuda ülikooli, esitada taotlus ning märkida külastuse eesmärgiks Tallinna Tehnikaülikooli mäeosakonna õppurite geoloogiliste teadmiste arendamine. Täitsa lubati.
https://adr.envir.ee/et/document.html?id=cd872263-7eed-4f42-a5c9-9b41523d096d
Piusa koobastes fossiile ei ole. Samas leidub neid mujal Devoni liivades küll.
Hermann Martin Asmuss: https://eestigeoloog.ee/kategooriad/geoloogia200/mees-kes-teadis-kalasonu
Elga Mark-Kurik: https://et.wikipedia.org/wiki/Elga_Mark-Kurik
Fossiile võib ka ise otsida, kuid koobastest ja paljanditest on neid üsna lootusetu leida. Pealegi ei tohi paljandeid ega koopaid ise kaevata.
Endistes põlevkivikarjäärides võib siiski pisut otsida, kui maaomanikuga tülli ei minda.
Pisut juhiseid leiab siit:
Ülevaade ürgsetest mereelukatest: https://et.wikisource.org/wiki/Eesti_Loodusmuuseum/N%C3%A4itus/M%C3%BCstiline_%C3%BCrgmeri
Piusa lähedal asus ka märkimisväärne Tuderna raudteesild. Tänapäeval seda enam ei ole.
https://et.wikipedia.org/wiki/Tuderna_raudteesild
Tasub mainida ka Piusat läbiva raudtee seost Tartuga. Nimelt laskis nii Pihkva–Valga kui ka Valga–Tartu raudtee projektijuht, raudteeinsener Peter von Götte, 1880. aastal ehitada endale Tartusse villa, mida tunti kunagi EPA klubina.
https://tartu.postimees.ee/2008377/aeg-pole-suutnud-vana-villa-vaarikust-kahandada
Diplomitöö Eesti klaasitööstuse kujunemisest: http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/48561/Teele_Jyrivete_BA_2015.pdf
Pisike arhiivikaader tööst Järvakandi klaasitehases: https://arkaader.ee/landing/bc/rHczO7kKnl/tJHUsuMsirB
Nagu arhiivikaadritest näha, oli klaasitööstus veel 20. sajandi keskel üsna primitiivne käsitöö. On isegi veidi üllatav, et ringvaadete tegijad selle üle tol ajal nii uhked olid.
Klaasitööstuse rajamist kaaluti ka Lõuna-Eestisse, kuid sellest plaanist asja ei saanud.
https://www.postimees.ee/2527723/vastseliina-klaasivabrik-esialgu-ainult-unistus
Selle asemel moderniseeriti hoopis Järvakandi klaasitehas:
Toodang läheb suuresti ekspordiks: https://sonumid.ee/2020/06/30/kumme-protsenti-jarvakandi-klaasitehase-toodangust-jaab-kodumaale/
Tänapäeval valmistatakse Järvakandis peamiselt valget taaraklaasi.
Kõik Eesti kaevanduskäigud on üles tähendatud Enno Reinsalu raamatus „Kaevandatud maa” (2002), mis digitaliseeriti 2016. aastal.
https://digikogu.taltech.ee/en/item/:0b841e2d-6128-41e0-a065-184afe2a3b4d
Kahtlemata on väga väärtuslik ka digitaliseeritud esimese Eesti aja Karl Orviku „Maavarad”.
https://digikogu.taltech.ee/et/item/54b2baf3-05a8-44a0-bebf-fbef3e69b60b
Ülevaade Lõuna-Eesti paljanditest: Liivima geoloogia. Ekskursioonijuht
